Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma:

• Mänguoskused;
• Tunnetus- ja õpioskused;
• Sotsiaalsed oskused;
• Enesekohased oskused.

Mänguoskused

Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6 – 7aastane laps:

• Tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
• Rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
• Algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
• Täidab mängudes erinevaid rolle;
• Järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
• Suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
• Tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
• Kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

Tunnetus- ja õpioskused:

Tunnetusoskused on oskused, mille kaudu suudab laps tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6 – 7aastane laps:

• Saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
• Mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;
• Tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;
• Kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
• Tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
• Suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
• Rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
• Kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

Sotsiaalsed oskused

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka kaaslast, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ja käitumisnorme, lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6 – 7aastane laps:

• Püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
• Tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;
• Hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
• Osaleb rühma reeglite kujundamisel;
• Oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
• Loob sõprussuhteid;
• Saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;
• Teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;
• Mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;
• Järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;
• Selgitab oma seisukohti.
• Enesekohased oskused

Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone ning juhtida oma käitumist.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6 – 7aastane laps:

• Suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone (nt rõõm, viha)sobival viisil väljendada;
• Kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;
• Oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele.
• Algatab mänge ja tegevusi;
• Tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;
• Teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;
• Saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;
• Kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.