Järvakandi Lasteaed Pesamuna õppekava on töövahend, mis suunab meie lasteaias käivate laste õppe-kasvatusprotsessi.

Õppekava sisuks on:

 

  • õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
  • õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted
  • õppe- ja kasvatustegevuse korraldus
  • Rühma õppe ja kasvatustegevuse kavandamine
  • õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad (eesmärgid, sisu ja õpitulemused)
  • erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus
  • lapse arengu hindamise põhimõtted ja korraldus
  • kooliks ettevalmistamise põhimõtted
  • koostöö lastevanematega

 

Lasteaia põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades:

 

  • Luua võimalused ja tingimused selleks, et lapsest kujuneks terviklik isiksus, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav;
  • Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.

 

Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärk on lapse kehaline, vaimne ja sotsiaalne, sealhulgas kõlbeline ja esteetiline areng ning eelduste kujunemine igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks.


Selleks lasteaed:

  • Loob lapsele arengut soodustava keskkonna; tagab turvatunde ja eduelamuse ning toetab lapse loomulikku huvi hankida teadmisi, saada kogemusi ümbritsevast elust, loodusest ning ühiskonna nähtustest;
  • Väärtustab eesti rahvus- ja kultuuritraditsioone, eesti keelt ja eesti meelt; austab ja peab lugu oma kodukohast;
  • Soodustab lapse kasvamist aktiivseks, vastutus- ja otsustusvõimeliseks inimeseks, kes on kaasinimesi arvestav, teiste suhtes avatud, koostöövalmis ning kes suudab käituda üldtunnustatud käitumisnormidele vastavalt;
  • Toetab last ümbritseva maailma mõistmisel, oma koha leidmist selles ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemist;
  • Suunab lapse arengut, toetab ja abistab vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustab neid.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted

  • Lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
  • Lapse arengut soodustava keskkonna loomine;
  • Lapsele turvatunde ning eduelamuste tagamine;
  • Mängu, kui lapse põhitegevuse kaudu mõtlemis– ja probleemilahendamisoskuste, eneseväljendus-, koostöö- ja suhtlemisoskuste, empaatiavõime ja iseseisvuse arendamine;
  • Üldõpetuslikest põhimõtetest lähtumine;
  • Kodu ja lasteasutuse koostöö;
  • Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
  • Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teistest rahvustest laste kultuuri eripära arvestamine.
  • Lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevus vastava päevakava alusel, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste vabategevused ja lasteaiaõpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

 

Pedagoogilises tegevuses kehtib ühtse vastutuse printsiip ehk osalusteooria, kus kõik lasteaia töötajad vastutavad iga konkreetse lapse elu, tervise ja arengu  eest.

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine 

Järvakandi Lasteaed Pesamuna õppe- ja kasvatustöö aluseks on koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel koostatud Järvakandi Lasteaed Pesamuna õppekava. Sellest lähtuvalt koostatakse igas rühmas rühma aasta tegevuskava.

Õppe- ja kasvatustöö lasteaias toimub kuuplaani alusel. Eesmärgid seatakse kindlat kuud silmas pidades. Nädalas kajastuvad konkreetsed õpiülesanded erinevates valdkondades. Kuu- ja nädalaplaanid on üles ehitatud kindlale teemale (või teemadele), mida lõimitakse kõikide tegevusvaldkondadega. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.

Kuu teema ja eesmärgid on valdkonnast „Mina ja keskkond” ning eesmärgid saavutatakse valdkondades seatud eesmärkide ja tegevuste kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog iga  lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha looduse, inimeste ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

 


Tegevusi planeeritakse nii, et lapsel oleks võimalus teha valikuid. See õpetab last iseseisvalt tegutsema, oma tegevust korrigeerima ja tegevuse tulemuste eest vastutama.

Kuue- kuni seitsmeaastaste laste päevakavas on tegevusi, mis soodustavad sujuvat sisseelamist kooliellu. Enam tähelepanu pööratakse psüühiliste protsesside arendamisele (taju, mälu, mõtlemine), samuti õppimise alusoskuste kujundamisele (vaatlemis-, kuulamis-, võrdlemis-, järjestamis-, loendamis-, mõõtmis-, rühmitamis- ja modelleerimisoskus).